1: Noppeid IT ajaloost

AGC ehk Apollo Guidance Computer oli infotehnoloogia kroonijuveel, mis viis aastal 1969 inimesed vaid kahe megahertsi abil Kuule ja tõi nad sealt ka elusana tagasi. Kasutajaliideseks oli numbreid kuvav ekraan ja klaviatuur. AGC tarkvara kirjutati spetsiifilises assembleris. Selle teostamise kestvuseks on arvutatud ühe inimese 1400 aasta tööpanus. Pole ka ime, sest kaalul oli riigi au ja astronautide elud.

Teaduspõhine ilmaennustus on ajaloos niivõrd uus nähtus, et selle mõiste leiutas alles 1860'datel Darwini poolt kuulsaks tehtud laeva HMS Beagle kapten Robert FitzRoy. Tollal püüdis ta märkide põhjal ette ennustada kõigest torme ning teadaolevad märgid polnud kuigi täpsed. Aastal 1913 leiutas Briti matemaatik Lewis Fry Richardson aga uue meetodi –  numbrilistel protsessidel põhineva ilmaennustuse. Loomulikult polnud ka see meetod tänapäevastega võrreldes ülemäära täpne, kuid lubas arvesse võtta palju rohkem algandmeid kui miski muu kunagi varem, olles olemuselt algoritm, mis võimaldas ennustada ilma ette kuus tundi. Asja juures oli vaid üks konks: automatiseeritud arvutustehnikata kulus Richardsonil algoritmi läbiarvutamiseks kuus nädalat! Richardsoni algoritm sai praktiluselt kasutatavaks alles 1950datel.

TwitterPeek sündis aastal 2009 kui Rob Gray ja John Tantum otsustasid, et viimane asi, mis maailmas veel puudub, on seade, mille ainus funktsioon on lugeda ja postitada Twitteris. Kogu lugu polnuks pooltki nii häbiväärne kui seade oleks oma funktsiooni rahuldavalt täitnud. Meemiväljend “You had ONE job…” omandab selles valguses täiesti arusaadava vormi.


Allikad:
https://fedtechmagazine.com/article/2019/07/computing-power-apollo-11-tech-behind-it
https://www.bbc.com/news/magazine-32483678
https://archive.org/details/weatherpredictio00richrich/weatherpredictio00richrich/page/n3/mode/2up
https://museumoffailure.com/exhibition/twitter-peek