Vabateema: IT levik Eesti tavainimese elus (1. osa)

Lood põhinevad mu isa, sõprade ja tuttavate meenutustel.

Nõukogude Eestis võisid päris tavalised inimesed arvuteid näha vaid Soome TV ulmefilmides. Isiklikuma kogemuse saamiseks tuli kõrgharidust omandama minna, mis võimaldas mõnikord Tartu Riikliku Ülikooli arvutuskeskuses perfokaarte suurtesse kastidesse pista või olla lihtsalt veidi parema õnnega kui teised. 

Mõnikord juhtus, et su klassivenna isa oli näiteks rahvusvahelise mastaabiga astrofüüsik, kes kujuteldamatuid kanaleid ära kasutades oli suutnud välismaalt Tõravere observatooriumi tuua kaks Apple II arvutit. Kui ta need kord kooli kogu klassile tutvumiseks tõi, sai igaüks korra või kaks "konnamängu" mängida, mis oli selline mäng, kus konna pea kohalt lendas üle sääsk ning konn pidi hüppama just õigel hetkel, et tema ja sääse trajektoorid ristuksid. Selle tulemusel arvasid kõik, et arvutid ongi mõeldud mängimiseks. 

Seda arvamust süvendas veelgi see, kui sama klassivend hiljem parimaid sõpru külla kutsus ning seal Commodore 64 arvutiga (samuti isa poolt kuskilt smugeldatud) mängida lubas. Selle pilt oli värviline ja isegi heli paitas kõrvu. C64 oli ja on tuntud oma väga varajase võime poolest mängida polüfoonilist heli, samas kui teised sama ajastu arvutid suutsid vaid "varese kraaksumist" imiteerida.

Kaheksakümnendate teisel poolel hakkas läänest rohkem arvutustehnikat Nõukogude Liitu ja eriti Eestisse tulema. Eestisse peamiselt läbi vastastikuse turisminduse Soomega. Teistel liiduriikidel taolist luksust eriti polnud. Umbes samal ajal hakati rääkima ka Jukust. Juku oli Eesti oma teadlaste-inseneride leiutatud ning kohapeal toodetud personaalarvuti. Mõeldud peamiselt koolidesse õppevahendiks aga nagu tollal tavaks oli, jõudsid koolides õpilasteni vaid üksikud. Ülejäänud viisid asjassepuutuvad koolitöötajad omale koju. Mitte, et nad otseselt varastanud oleks - inventuuride ajaks toodi arvutid ilusasti koolimajja tagasi. 

Kuna põhimõtteliselt mitte keegi nendega mitte midagi teha ei osanud, seisid need kas täiesti kasutult või panid aluse mõningate hilisemate Eesti programmeerimispioneeride sünnile. Pakse ja keerulisi kasutusjuhendeid uurides suutsid mõned helgemad lapsed pihta saada programmeerimise põhimõtetele ja sündisid esimesed Eesti päritolu arvutimängud. Päris kindlasti oli mõni ka juba varem mõne trips-traps-trulli vmt. valmis kirjutanud aga Juku mängud – ükskõik kui algelised ja "bugised" – olid esimesed kohalikud, mis reaalselt arvutikasutajate seas levima hakkasid. 

Mõnede kinnitamata legendide kohaselt olevat mõned Jukud leidnud kasutust ka tõsistes töödes. Näiteks mõne asutuse raamatupidamises. Aga neid ei tasu väga uskuda, sest nagu öeldud, oli Juku infrastruktuur sisuliselt olematu. Puudusid õppinud kasutajad ja puudus ka tõsiseltvõetav tarkvaraarendus. 

Allikad:
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/tartu_%C3%BClikool2
https://kompass.harno.ee/tiigrihupe/1980-tartu-apple/
https://americanhistory.si.edu/collections/object/nmah_334638
https://americanhistory.si.edu/collections/object/nmah_334636
https://arvutimuuseum.ee/cs00000/
https://www.youtube.com/watch?v=vH2EK4IZRzI&ab_channel=PaitGaming