Vabateema: Moore'i seadus: kas ajalugu või kohe selleks saamas?

Seadused on kas imperatiivsed (nt. inimeste loodud juhised) või kirjeldavad (nt. loodusjõudude olemust selgitavad). Üldjuhul saab seadus olla vaid imperatiivne või kirjeldav. Ent teatud üksikjuhtudel pole päris selge, kumba tüüpi seadusega tegemist on. Esialgu võib tunduda, et tegu on ühega, ent aja jooksul pilt muutub.

Kas Moore'i seadus on pigem imperatiivne või kirjeldav?

Gordon Moore'i 1965. aastal sõnastatud seaduse kohaselt kahekordistub mikrokiibil olevate transistorite arv umbes iga kahe aasta möödudes. Kuni viimaste kümnenditeni tundus, et tegu on üsna vääramatu kirjeldava seadusega. Arvutitehnoloogia areng näitas seda ilmekalt, kuid 1990'date lõpus hakkati mõistma, et igavesti see kehtida ei saa. Piiri seavad muud loodusseadused. Lihtsustatult öeldes: pole võimalik luua transistorit, mis oleks väiksem kui n hulk (räni)atomeid. Kostus lausa vandenõuhõngulisi väiteid, et Inteli asutajana üritas Moore omanimelise imperatiiviga planeerida protsessorite arengustrateegiaid, et piirini ei jõutaks liiga ruttu. Moore pidi ju ometi mõistma täiesti loogilist fakti, et aatomite suurus seab selged limiidid. 

Moore ise pole kõnealust küsimust kunagi otseselt kommenteerinud, jättes mõlemad otsad lahtiseks kuid korporatiivse vandenõu kahtlustajate lohutuseks tasub meenutada, et kui Isaac Newton oma seadused sõnastas, polnud tal aimugi, et mõned sajandid hiljem selgub, et ta tähelepanekud üksnes makromaailmas kehtivad. Kuid need kehtivad sellegi poolest ning hoolimata kvantmaailma täiesti teistsugustest reeglitest juhindub meie kõigi elu jätkuvalt sellest, mida ütles Newton.


Viiteid:
https://newsroom.intel.com/press-kit/moores-law
https://www.lastwordonnothing.com/2015/10/30/a-moores-law-mystery/
https://en.wikipedia.org/wiki/Moore%27s_law