3. Uus ja vana meedia

Selles tekstis on fookus meediavormil, mitte üksikutel kanalitel, kuna meediavormi enda arengule on oluliselt lihtsam näppu peale panna.

Meediakanal, mis kasutab uut meediat oskuslikult: YouTube

Valisin YouTube seepärast, et minu arvates on telemeedia läbi oma ajaloo olnud samaaegselt enim ja ka vähim muutunud meediavorm, mida YouTube lausa revolutsiooniliselt muutis.

Telemeedia senise arengu positiivset külge näitab selle muutumine algsest puhtakujulisest teabeedastusvahendist mitmekülgseks teabe- ja meelelahutusvahendiks. Selle olemuslik areng aga peatus 1990-ndatel ning isegi digi-TV paindliku teenuse juurutamine ei pakkunud erilist värskendust, sest sisuliselt pakuti selle näol lihtsalt kehva valikuga internetiteenust läbi erakordselt kehva kasutajaliidese. Klient justkui sai mingi valikuvõimaluse, ent mida sa valid kui pole millegi vahel valida – puudus piisavalt laia ampluaaga sisu.

Siinkohal astus areenile aastal 2005 YouTube, mis muutis juba niigi enda platvormil tegutsenud meedialoojate ponnistused perspektiivikamaks, hakates neile "klikkide eest" maksma. Selle tulemusel tekkis plahvatuslikult uusi kanaleid, mis pakkusid vaatajatele professionaalsel tasemel sisu alustades vanade heade kassivideodega ja lõpetades väga hästi produtseeritud, enam või vähem spetsiifiliste erialakanalitega ning paljudel inimestel polegi täna enam eraldi telekanalite tellimusi sest "kõik on juutuubis!" Sisuliselt võib nüüd ka igaüks piisava tahtmise korral telemeediat tootma hakata ja sellega raha teenida – vaja on vaid pühendumust ja head ideed. 

Meediakanal, mis kasutab uut meediat oskuslikult: Erinevad postimüügikataloogid

Veidi vanemad Eesti inimesed mäletavad veel ehk Anttila ja HobbyHall'i postimüügikatalooge, mida potentsiaalsetele klientidele postkastidesse topiti ning mis tõid kogu kaubamaja otse koju kätte nagu nende reklaam tõotas. Jah, olid ajad! Täna neid üldiselt enam pole. Kadunud on kõik paksud, läikival paberil trükitud kataloogid. Kuid mingil põhjusel on siiski alles jäänud mõned üksiküritajad, kes hämmastava järjekindlusega oma wc-paberile trükitud katalooge postkastidesse topivad. 

Veebipoed leiutati juba üleeile! Lõpetage vaeste, väsinud ja logisevate trükipresside piinamine ja mitte milleski süüdi olevate puude mõrvamine! Ei, ma pole mingi veidrikust puukallistaja aga ega mets selles süüdi pole, et te ajaga kaasas käia ei taha või ei oska. Aga vähemalt proovige! 


Teemaalaseid viiteid:
https://www.britannica.com/topic/YouTube
https://et.wikipedia.org/wiki/Digitelevisioon
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69168943/kui-reklaamist-saab-prugi


Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

1: Noppeid IT ajaloost

AGC ehk Apollo Guidance Computer oli infotehnoloogia kroonijuveel, mis viis aastal 1969 inimesed vaid kahe megahertsi abil Kuule ja tõi nad sealt ka elusana tagasi. Kasutajaliideseks oli numbreid kuvav ekraan ja klaviatuur. AGC tarkvara kirjutati spetsiifilises assembleris. Selle teostamise kestvuseks on arvutatud ühe inimese 1400 aasta tööpanus. Pole ka ime, sest kaalul oli riigi au ja astronautide elud. Teaduspõhine ilmaennustus on ajaloos niivõrd uus nähtus, et selle mõiste leiutas alles 1860'datel Darwini poolt kuulsaks tehtud laeva HMS Beagle kapten Robert FitzRoy. Tollal püüdis ta märkide põhjal ette ennustada kõigest torme ning teadaolevad märgid polnud kuigi täpsed. Aastal 1913 leiutas Briti matemaatik Lewis Fry Richardson aga uue meetodi –  numbrilistel protsessidel põhineva ilmaennustuse. Loomulikult polnud ka see meetod tänapäevastega võrreldes ülemäära täpne, kuid lubas arvesse võtta palju rohkem algandmeid kui miski muu kunagi varem, olles olemuselt algoritm, mis võima...
Read more

Vabateema: Moore'i seadus: kas ajalugu või kohe selleks saamas?

Seadused on kas imperatiivsed (nt. inimeste loodud juhised) või kirjeldavad (nt. loodusjõudude olemust selgitavad). Üldjuhul saab seadus olla vaid imperatiivne või kirjeldav. Ent teatud üksikjuhtudel pole päris selge, kumba tüüpi seadusega tegemist on. Esialgu võib tunduda, et tegu on ühega, ent aja jooksul pilt muutub. Kas Moore'i seadus on pigem imperatiivne või kirjeldav? Gordon Moore'i 1965. aastal sõnastatud seaduse kohaselt kahekordistub mikrokiibil olevate transistorite arv umbes iga kahe aasta möödudes. Kuni viimaste kümnenditeni tundus, et tegu on üsna vääramatu kirjeldava seadusega. Arvutitehnoloogia areng näitas seda ilmekalt, kuid 1990'date lõpus hakkati mõistma, et igavesti see kehtida ei saa. Piiri seavad muud loodusseadused. Lihtsustatult öeldes: pole võimalik luua transistorit, mis oleks väiksem kui n hulk (räni)atomeid. Kostus lausa vandenõuhõngulisi väiteid, et Inteli asutajana üritas Moore omanimelise imperatiiviga planeerida protsessorite arengustrateegi...
Read more

Vabateema: IT levik Eesti tavainimese elus (1. osa)

Lood põhinevad mu isa, sõprade ja tuttavate meenutustel. Nõukogude Eestis võisid päris tavalised inimesed arvuteid näha vaid Soome TV ulmefilmides. Isiklikuma kogemuse saamiseks tuli kõrgharidust omandama minna, mis võimaldas mõnikord Tartu Riikliku Ülikooli arvutuskeskuses perfokaarte suurtesse kastidesse pista või olla lihtsalt veidi parema õnnega kui teised.  Mõnikord juhtus, et su klassivenna isa oli näiteks rahvusvahelise mastaabiga astrofüüsik, kes kujuteldamatuid kanaleid ära kasutades oli suutnud välismaalt Tõravere observatooriumi tuua kaks Apple II arvutit. Kui ta need kord kooli kogu klassile tutvumiseks tõi, sai igaüks korra või kaks "konnamängu" mängida, mis oli selline mäng, kus konna pea kohalt lendas üle sääsk ning konn pidi hüppama just õigel hetkel, et tema ja sääse trajektoorid ristuksid. Selle tulemusel arvasid kõik, et arvutid ongi mõeldud mängimiseks.  Seda arvamust süvendas veelgi see, kui sama klassivend hiljem parimaid sõpru külla kutsus ning seal Com...
Read more