Vabateema: IT levik Eesti tavainimese elus (2. osa)

Lood põhinevad mu isa, sõprade ja tuttavate meenutustel.

Nõukogude aeg hakkas muule ajale jalgu jääma ja samuti jäi muudele arvutitele jalgu nõukogude arvutustehnika. Üheksakümnendate saabumisega võis nende hauale lõplikult mulla peale lükata sest juba tuli läänest aina enam kasutatud arvuteid, mis leidsid jätkuvalt küsitava väärtusega rakendust nii erinevates asutustes kui ka jõukamates või tutvustega* peredes.

Kuna läänest toodud arvutitele leidus rohkelt erinevat rakendustarkvara, mida oli ajastule omaselt imelihtne piraatkopeerida, hakkasid tollal peamiselt Eestisse saabunud 80286 protsessoritega arvutid ka reaalset tööd tegema. Kuuldavasti kasutati neid esmalt peamiselt tekstitöötluseks ja andmebaaside pidamiseks. 

Õppinud spetsialiste veel eriti polnud aga keskkoolides hakati juba arvutiõpet pakkuma. See oli paraku liiga spetsiifiliselt programmeerimisele keskendunud aga üldõpet anda vist polekski saanud, sest turul valitses kontrollimatu segadus ning keegi ei oleks osanud oletadagi, millist tarkvara lastel tulevikus vaja võiks minna. Seega otsustati arendada pigem analüütilise mõtlemisega üldprogrammeerijaid ja oodata, kuhu asjad liiguvad.

Spetsialistide puuduses juhtus ka koomilisevõitu asju. Näiteks õnnestus ühe esimese riikliku asutusena 286-arvuti hankida Rahvusraamatukogul. Ilmselt tõi selle neile hiljem Tartus ühte legendaarset arvutipoodi pidanud Veiko, kes umbes samal ajal Saksamaalt mitu autotäit sealsete arvutiparkide 386-arvutite kasutuselevõtu tõttu maha kantud 286-arvuteid Eestisse ja tollasesse Leningradi tõi.

Kui uus ja uhke arvuti oli spetsiaalselt selleks eraldatud tuppa üles seatud, selgus, et kogu asutuses pole kedagi, kes sellega midagigi teha oskaks. Hakati tutvuskonnast oskajaid otsima ning peatselt võeti palgale üks noormees, kes midagi teha oskas. Tema tööks jäigi selle arvutiga tegeleda. Vahetevahel astus tema kabinetist läbi mõni ülemus, kes härdinud pilgul imetles, mida kallis riistapuu teha suudab. Tegelikult spetsialist alles ise õppis ja katsetas aga õhtuti ja öösiti käisid ta tuttavad seal raha eest mängimas.

Umbes sama toimus ka Tartu Tähetornis, kus arvutid ööpäevaringselt midagi tõsist arvutasid aga pärast tööpäeva lõppu alustas tegevust tarkvaravahetusring. Peaukse taga kella lastes pääses sisse. Kaasas pidid olema oma kettad ja vahetuseks soovitavalt mingi tarkvara, mida tähetornis veel polnud. Sellist oli aga aske leida, sest nende varamu oli oma aja kohta kolossaalne! Hiiglasuurest prinditud nimekirjast sai valida, mida soovid ning lahke arvutipoiss kopeeris selle sulle ketastele. Võib arvata, et taolised vahetuspunktid aitasid Eesti tarkvarastamisele tohutult kaasa, sest ühtki ametlikku müüjat veel polnud.

Samas hakkasid aga kohe iseseisvumise järel tekkima esimesed arglikult turgu kompavad arvutifirmad. Arvutid hakkasid aina laiemalt levima ja näiteks koolidesse tekkisid algelised moodsate 486-arvutitega arvutiklassid umbes 1993-1994. 

Märkimist väärib siinkohal, et tarkvaraturg jäi veel paljudeks aastateks üsna lahjaks. Kuigi poodides tarkvara pakuti, oli see tavainimestele hiiglama kallis (nt. Wolfenstein 3D maksis Tartus, Koreli Maja poes 180 krooni, mis oli tollal ~20% kuupalgast). Samas ei reguleerinud tarkvarapiraatlust ilmselt ükski siinne seadus ning ilmselt suurem enamus müüdud uutest arvutitest töötas piraaditud OS peal. Piraattarkvara müüdi massiliselt nii käest-kätte kui ka täitsa viisakates poodides. Piraatluse tegi imelihtsaks see, et tollal lihtsalt puudusid piisavalt tõhusad piraatlusevastased meetmed. Nende areng on aga väga põnev ja sellest võiks kirjutada lausa omaette raamatu. 

*Tutvused – nõukogudeaegne kodukootud "vabamüürlaste loož". Kuna kõik parem kraam oli defitsiitne, ei lugenud alati see, kas sul on raha vaid pigem see, kas sa tunned kedagi, kelle kaudu defitsiitset kraami hankida. Vanasõna: Ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormad, tuleb tutvust tunnistada!

Allikad (kui netiavaruses enam leidub):
https://www.cpu-world.com/CPUs/80286/MANUF-Intel.html
https://en.wikipedia.org/wiki/I386
https://timeline.intel.com/1989/meet-the-i486
https://www.aripaev.ee/uudised/1996/06/05/eesti-arimehed-ei-polga-ara-piraattarkvara
https://arileht.delfi.ee/artikkel/50813888/bsa-piraattarkvara-osakaal-eestis-on-90-protsenti
https://www.ohtuleht.ee/melu/671758/defitsiit-mustika-kus-poest-polnud-midagi-saada-aga-koik-kusagilt-ikkagi-said