5: Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

Virginia Shea "Netiquette" -  "Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus" (Adhere to the same standards of behavior online that you follow in real life) – see on suurelt osalt tähtsuse kaotanud.

Virginia Shea raamatu "Netiquette" ilmumisaastal 1997. oli netikultuur tõepoolest pigem reaalse elu (IRL – in real life) pikendus, mistõttu oli mõistlik eeldada netis samasugust käitumist nagu IRLis. Internet oli justkui telefon 2.0 – midagi ametlikku ja tähtsat. Eelmise sajandi keskel ja ennegi olid ju isegi ajaleheartiklid ja brošüürid, kus räägiti täie tõsidusega telefoni kasutamise reeglitest ja etiketist. Rõhutati kõnele vastamise, lõpetamise ja õige sõnastuse äärmist tähtsust ning kõike muud sedavõrd olulise sündmusega nagu TELEFONIKÕNE seonduvat. Ilmselt oli telefon tollal sõna otseses mõttes kantseleielu peegeldus ning nõudis vastavat lähenemist isegi eraelus. Vanemate inimeste sõnul polnud telefon veel ka 1980-ndatel mingi meelelahutusvidin ja seda tohtis puutuda vaid äärmise vajaduse korral. Ühesõnaga, telefon oli formaalse eluolu pikendus, kus kehtisid samad kui mitte rangemadki reeglid.

Hüppame aga ajas vaid kümme aastat edasi ja pilt on hoopis teine. "Halloo! Perekond Kuusepuude residents siinpool. Kellega on au vestelda ja keda te soovite?" ning jäigad tänan'id-palun'id on asendunud "Jou!" ja muude ühesilbiliste fraasidega, mida isegi harva näost-näkku suhtluses ette tuleb. Telefon muutis inimeste isiklikku suhtlemist IRL-suhtlemisest lihtsamaks, sujuvamaks, ebaformaalsemaks.

Internet ei erine siin mitte millegipoolest. Algselt rohkem teaduse ja sõjanduse tarbeks loodud, on see aja jooksul muutunud enesestmõistetavaks ja isegi inimõigusena käsitletavaks olmeks ning loomulikult kajastub see ka netikodanike käitumismallides. Või õigemini nende lõdvenemises online-maailmas viibides. 

Paraku ei saa ma öelda, et see mugavnemine kõigis (peamiselt formaalsetes) valdkondades toimuma peaks või tohikski ja õnneks seda veel ei toimugi, kuid vähegi privaatsetes valdkondades võiks inimesed end küll vabamalt tunda kui tänaval kõndides. Peaasi, et piir online ja IRL vahel säiliks!

"Tea, kus sa oled" (Know where you are in cyberspace) – uute aspektide lisandumise tõttu isegi tähtsam kui enne!

Loomulikult räägime selles osas turvalisusest. Ilmselt siinkohal kahepidist mõistmist ei ole - 1997. aasta internet oli turvalisuselt tänapäevasega võrreldes midagi veelgi erinevamat kui öö ja päev. Mõistagi eksisteerisid paljud tänased ohud mingil kujul põhimõtteliselt ka enne 1997. aastat, ent tavakasutaja polnud kaugeltki nii haavatav kui täna, mil loosung "Tea, kus sa oled!" oleks paradoksaalsel moel pidanud isegi esimese peatüki teemaks olema, sest kes oleks tol ajal võinud arvata, et kunagi saabub päev, mil brauseri aadressiribal paistev https://www.minupank.ee ei pruugi sugugi tähendada, et viibid oma panga kodulehel.

Kogenud netikasutajana märkan isegi enda käitumises tihti karjuvaid turvaauke. Mõelda vaid, kui ohtlik võib sel juhul olla kellegi vanaema elu, kui põhimõtteliselt on võimalik ta näiliselt süütu koogiretseptilehe külastamise ajal paljaks röövida ja ehk isegi testament ära muuta.

Ehkki mul endal 1990-ndate netikasutamisega vahetut kogemust pole, olen vanematest kasutajatest aru saanud, et tollal polnud internetis üldjuhul muud ohtu kui midagi alla tõmmates mõne enam või vähem vastiku viiruse saamine. Tähendab, Nigeeria printsi vanaisa tegutses küll juba peaaegu sajand varem aga kirja teel lollikeste õngitsemine polegi käesoleva teema point. Point on see, et erinevalt eelmise sajandi viimasest aastakümnest ei tohi me enam ühelegi lingile ega nupule silma kinnipigistamata vajutada! Ma olen isiklikult juba mitu täiesti ametlikku kirja esimese hooga pettusteks liigitanud sest kuskil ridade vahel paistis hetkeks kurja hundi vari. Isegi veebi- ja meiliaadressis olevaid tähti ei saa enam tänu Unicodele usaldada. Selliseid peeneid õngitsustrikke, millest tol ajal ei osatud isegi unistada, on lugematu arv.

Kuidas me selles olukorras siis teada saame, kus me küberruumis parasjagu asume kui "minupank.ee" võib tegelikult olla hoopis "nigeeriaprints.ng"?

On see siis tähtsam või tähtsusetum kui aastal 1997 või hoopis kahe otsaga asi?

Allikad:
http://www.albion.com/netiquette/corerules.html
https://mymodernmet.com/vintage-telephone-etiquette-guide
https://www.sciencefriday.com/articles/the-first-nigerian-prince-scam
https://ironscales.com/glossary/unicode-domain-phishing-attack