ITSPEA Elar Must

Lood põhinevad mu isa, sõprade ja tuttavate meenutustel. Nõukogude aeg hakkas muule ajale jalgu jääma ja samuti jäi muudele arvutitele jalgu nõukogude arvutustehnika. Üheksakümnendate saabumisega võis nende hauale lõplikult mulla peale lükata sest juba tuli läänest aina enam kasutatud arvuteid, mis leidsid jätkuvalt küsitava väärtusega rakendust nii erinevates asutustes kui ka jõukamates või tutvustega* peredes. Kuna läänest toodud arvutitele leidus rohkelt erinevat rakendustarkvara, mida oli ajastule omaselt imelihtne piraatkopeerida, hakkasid tollal peamiselt Eestisse saabunud 80286 protsessoritega arvutid ka reaalset tööd tegema. Kuuldavasti kasutati neid esmalt peamiselt tekstitöötluseks ja andmebaaside pidamiseks.  Õppinud spetsialiste veel eriti polnud aga keskkoolides hakati juba arvutiõpet pakkuma. See oli paraku liiga spetsiifiliselt programmeerimisele keskendunud aga üldõpet anda vist polekski saanud, sest turul valitses kontrollimatu segadus ning keegi ei oleks osanud ol...

Lood põhinevad mu isa, sõprade ja tuttavate meenutustel. Nõukogude Eestis võisid päris tavalised inimesed arvuteid näha vaid Soome TV ulmefilmides. Isiklikuma kogemuse saamiseks tuli kõrgharidust omandama minna, mis võimaldas mõnikord Tartu Riikliku Ülikooli arvutuskeskuses perfokaarte suurtesse kastidesse pista või olla lihtsalt veidi parema õnnega kui teised.  Mõnikord juhtus, et su klassivenna isa oli näiteks rahvusvahelise mastaabiga astrofüüsik, kes kujuteldamatuid kanaleid ära kasutades oli suutnud välismaalt Tõravere observatooriumi tuua kaks Apple II arvutit. Kui ta need kord kooli kogu klassile tutvumiseks tõi, sai igaüks korra või kaks "konnamängu" mängida, mis oli selline mäng, kus konna pea kohalt lendas üle sääsk ning konn pidi hüppama just õigel hetkel, et tema ja sääse trajektoorid ristuksid. Selle tulemusel arvasid kõik, et arvutid ongi mõeldud mängimiseks.  Seda arvamust süvendas veelgi see, kui sama klassivend hiljem parimaid sõpru külla kutsus ning seal Com...

Selles tekstis on fookus meediavormil, mitte üksikutel kanalitel, kuna meediavormi enda arengule on oluliselt lihtsam näppu peale panna. Meediakanal, mis kasutab uut meediat oskuslikult: YouTube Valisin YouTube seepärast, et minu arvates on telemeedia läbi oma ajaloo olnud samaaegselt enim ja ka vähim muutunud meediavorm, mida YouTube lausa revolutsiooniliselt muutis. Telemeedia senise arengu positiivset külge näitab selle muutumine algsest puhtakujulisest teabeedastusvahendist mitmekülgseks teabe- ja meelelahutusvahendiks. Selle olemuslik areng aga peatus 1990-ndatel ning isegi digi-TV paindliku teenuse juurutamine ei pakkunud erilist värskendust, sest sisuliselt pakuti selle näol lihtsalt kehva valikuga internetiteenust läbi erakordselt kehva kasutajaliidese. Klient justkui sai mingi valikuvõimaluse, ent mida sa valid kui pole millegi vahel valida – puudus piisavalt laia ampluaaga sisu. Siinkohal astus areenile aastal 2005 YouTube, mis muutis juba niigi enda platvormil tegutsenud mee...

USA Kaitseministeerium algatas 1958 ARPA (Advanced Research Projects Agency Network), et edendada teaduse ja tehnoloogia arengut. MIT professor Joseph Licklider veenis ARPA't finantseerima projekti, mis aitaks ühendada kogu riigi teadlasi ja insenere ühtsesse arvutivõrku. 1966 alustatigi ARPANET'i projekt eesmärgiga ühendada USA sõjaväe arvutid võrku. Esimesed arvutid, sealhulgas suuremate USA ülikoolide omad, ühendati võrku 1969. ARPANET'I suurim innovatsioon andmesides oli paketiedastuse juurutamine.  ARPANET kasvas mitme aastakümne jooksul, mil arvutite hulk tõusis oma aja kohta üsna suureks, kuid mujal maailmas sündisid samal ajal sarnased arvutivõrgud, mis kõik kasutasid erinevaid protokolle. Isegi kui olnuks soovi ja võimalust neid omavahel liita, polnuks see seetõttu võimalik. Probleemi lahendus sündis 1974 TCP/IP väljaarendamisega. See kujutas endast standardset andmepakettide käitlemise viisi. See võimaldas ARPANET'iga ühendada ka teisi arvutivõrke ja üksikuid ...

AGC ehk Apollo Guidance Computer oli infotehnoloogia kroonijuveel, mis viis aastal 1969 inimesed vaid kahe megahertsi abil Kuule ja tõi nad sealt ka elusana tagasi. Kasutajaliideseks oli numbreid kuvav ekraan ja klaviatuur. AGC tarkvara kirjutati spetsiifilises assembleris. Selle teostamise kestvuseks on arvutatud ühe inimese 1400 aasta tööpanus. Pole ka ime, sest kaalul oli riigi au ja astronautide elud. Teaduspõhine ilmaennustus on ajaloos niivõrd uus nähtus, et selle mõiste leiutas alles 1860'datel Darwini poolt kuulsaks tehtud laeva HMS Beagle kapten Robert FitzRoy. Tollal püüdis ta märkide põhjal ette ennustada kõigest torme ning teadaolevad märgid polnud kuigi täpsed. Aastal 1913 leiutas Briti matemaatik Lewis Fry Richardson aga uue meetodi –  numbrilistel protsessidel põhineva ilmaennustuse. Loomulikult polnud ka see meetod tänapäevastega võrreldes ülemäära täpne, kuid lubas arvesse võtta palju rohkem algandmeid kui miski muu kunagi varem, olles olemuselt algoritm, mis võima...

Seadused on kas imperatiivsed (nt. inimeste loodud juhised) või kirjeldavad (nt. loodusjõudude olemust selgitavad). Üldjuhul saab seadus olla vaid imperatiivne või kirjeldav. Ent teatud üksikjuhtudel pole päris selge, kumba tüüpi seadusega tegemist on. Esialgu võib tunduda, et tegu on ühega, ent aja jooksul pilt muutub. Kas Moore'i seadus on pigem imperatiivne või kirjeldav? Gordon Moore'i 1965. aastal sõnastatud seaduse kohaselt kahekordistub mikrokiibil olevate transistorite arv umbes iga kahe aasta möödudes. Kuni viimaste kümnenditeni tundus, et tegu on üsna vääramatu kirjeldava seadusega. Arvutitehnoloogia areng näitas seda ilmekalt, kuid 1990'date lõpus hakkati mõistma, et igavesti see kehtida ei saa. Piiri seavad muud loodusseadused. Lihtsustatult öeldes: pole võimalik luua transistorit, mis oleks väiksem kui n hulk (räni)atomeid. Kostus lausa vandenõuhõngulisi väiteid, et Inteli asutajana üritas Moore omanimelise imperatiiviga planeerida protsessorite arengustrateegi...